... there is a way
ongi juba peaaegu aeg läbi saanud. tundub nagu alles eile istusin lennuki peale ja tulin inglismaale elama. kõik on lihtsalt nii kiiresti see läinud see aasta.
naljakas mõelda nende inimeste peale, kes väitsid väga kindlalt, et ma jooksen 2 kuud pärast kodust lahkumist saba jalge vahel koju tagasi, kuna raha saab otsa. novot siis usk sõpradesse onju. deem, olen nii õnnelik, et selle otsuse tegin, julguse kokku võtsin ja siia tulin. ma olen ikka täiesti teine inimene kui ma eelmine kevad olin. no mitte täielikult, aga ma olen parem versioon temast.
leidsin, et spinat on nagu täiega hea asi. ja pesu on nii äge pesta. ja kaerahelbepudru tegemine ei ole nii raske, kui mulle kunagi tundus. teie arvutid võin ka ära parandada ja tip of the day: klaasipesuvedelikuga on hea ekraani puhastada. ja muidugi, kui juhuslikult keegi kunagi ratastooli peaks jääma siis oskan ka tema eest hoolt kanda. ja muideks - tervist ei ole vaja raha pärast ära rikkuda ning kui sa tahad elus hakkama saada, siis ei ole midagi muud kui lihtsalt pead end kätte võtma ja vaeva nägema ja leidlik olema.
ja vot, ei tasu muna olla terve elu ning loota, et täringud kukuvad ise su nina ees paika. sest seda nad tihti ei tee. a kui teevad, siis ole kuradima õnnelik, et sul hea õnn on. ma ei tea, kas mul oli hea õnn või head instinktid või mingi värk, mille nimi on saatus, aga siiamaani olen ma saavutanud kõik, mille endale eesmärgiks võtsin. ehk siis - ma elan inglismaal, töötan insenerina (ilma kvalifikatsioonideta muideks), üüri maksma ei pea (see küll mul konkreetselt üks eesmärkidest ei olnud, aga boonus), otsustasin ära mida õppida tahan ja tegin kõik selleks, et sinna saada. pluss teenisin piisavalt palju raha et uus auto osta, kuigi selle peale ma ei raiska. elagu tuust parem pikka ja kaunist elu minu truu autona.
kui nüüd metafooridest ja õpetussõnadest välja tulla, siis tahtsin tegelikult öelda, et mul on head uudised - ma mäletan kui ma kunagi väike olin ja mingit häkkerite filmi nägin siis mõtlesin, et "oh ma tahan ka häkker olla"... mõni päev hiljem tahtsin ma muidugi mingi kosmoselaeva kapten või sõjaväearst olla aga see selleks. 2011 septembris lähen ma ülikooli, šotimaale nimelt. hakkan õppima häkerdamist ja kräkerdamist. selle haridusega saab head palka ilmselt tulevikus aga mul on palju ambitsioonikam plaan. kui see häkerdamisdiil selge on, siis ma häkerdan hoopis kuhugi sisse ja varastan kellegi kalli virtuaalse raha ära. ja siis kaon kuhugi kariibi mere randa, joon pina coladat ja olen jube rahul iseendaga...
... aga kuniks ma nii kaugel veel ei ole, siis ma lihtsalt unistan. ja naljakas on see, et neil on nii rangelt kodulehel kirjas, et "jajaa, kõik te välismaalased peate IELTSi tegema" a ma lihtsalt ütlesin tädile telefonis, et "kas te ei leia, et mul pole seda testi vaja? mulle tundub et me saame siin ju ilusti vesteldud.. ja muideks, naljakas aga ükski teine ülikool seda küll minult ei tahtnud" and guess what - ei peagi tegema. mis on jube hea muidu, sest see on nii mõttetu. ja maksab 115 naela, raharaiskamine
vot siis sulle nalja, või mulle nalja. ja ongi ainult loetud päevad veel jäänud. oeh, ma hakkan igatsema seda kohta. siin on inimesed mulle nii kalliks saanud ja olen õppinud nii palju. aga õnneks olen ma nii kindlalt paika pannud, et järgmised neli aastat saavad siin saarel veedetud seega ei tohi liiga kurvaks ka muuta. kes teab, äkki ma kihutan mõne aasta pärast mootorratta peal birminghami et vanu aegu meenutada. a mis te arvate... osta siin auto või teha load ja sõita motikaga? lihtsalt huvipärast
No comments:
Post a Comment