ma olen vaikselt hakanud tundma seda, mille pärast ma nii ära tahtsin. selle uue maik on suus ja see tunne on hea. kõik need väiksed asjad, kõik need igapäevased tegemised, aga samas nii teistmoodi kui enne. vahepeal on muutus hea. see väike naeratus ja hingepeegel. need inimesed ja see linn. vihma sadas täna, ma vaatasin taevasse ja lihtsalt olin. mõnes mõttes olen ma põgenenud, aga teisest küljest tahaks end veel rohkem lahti rebida. mässasin täna asjadega, millega ma olen varemgi mässanud, aga seekord ma irvitasin, enda üle enamasti. nägin rõõmust rõkkavat pangatellerit ja aitasin inimesel telefoni üles leida. tundsin kibestumist ja kahjurõõmu. veidi ahnust ja tiba eneseületust. törts uhkust kõige tipuks. mul on külm ja ma tantsin ja mu kardinad on lühikesed, aga sellest pole midagi, sest et homme ma õmblen neile ribad otsa ja kõik on jälle korras. kallis, lähme mere äärde ja unustame end ära.
ma mäletan kui sa kunagi ütlesid, et sul on minust kahju. tead. minul on praegu sinust kahju :) sest et elu on hea ja ma ei kahetse mitte midagi. aga kui ma oleksin sina, siis ma paneks end vist põlema
aa, ja kuulake true bloodi soundtracki, see paneb teile mõtteid pähe
No comments:
Post a Comment