Run fast for your mother, run fast for your father
Run for your children, for your sisters and brothers
Leave all your love and your longing behind
You can't carry it with you if you want to survive
The dog days are over...
Olen nüüd kuu aega uue tööposti peal olnud. Täna jõudsin just oma teise kliendi juurest tagasi. Ütleks, et mu elu jubedamad 9 päeva. Täielik brain-rape. Pole sellist pedanti veel varem kohanud. Ma tunnistan, et ma olin suht närvivapustuse ääre peal juba vahepeal. Esmaspäeval helistasin kontorisse, et mind välja vahetatakse, aga alles eile tuli keegi ja täna sain minema. Tunnen uuele tüdrukule kaasa, ta tuli otse treeningult. Vaesekene...
Nüüd mulle anti peaaegu 2 nädalat puhkust ja siis olen nädalakese tööl ja pärast seda loodan oma esimese kliendi juurde tagasi saada.
Momendil tsillin kodus, oma toas, oma laua taga ja varsti lähen magama oma voodisse. Hommikul ei pea kell 9 üles ärkama, ei pea suppi tegema (aga teen ikka, hihi), ei pea kellegi käskude järgi jooksma, ei pea iga kahe sekundi jätel käsi pesema (mis on valusad ja paistes muide, sest ma unustasin kätekreemi koju), ei pea pähe saama iga väikse asja eest ja ei pea pead valutama.
Selle asemel teen ma homme niimoodi suppi nagu ma ise tahan, kokkan nagu ma ise tahan ja kellele ma ise tahan ja joon sõbraga veini. Järgmine nädal lähen ilmselt Liverpooli ja tunnen rõõmu selle üle, et mul on vabadust teha kõike, mida ma tahan.
Kes ei saa päris täpselt aru, millest ma räägin, siis ma olen alates jaanuari keskelt ametlikult tööl sellise agentuuri juures, kes pakub hooldaja teenuseid. Ma läbisin eelmine kuu koolituse ja olen nüüd peaaegu kuu aega tööl olnud selgroovigastusega inimeste juures.
Veel seda, et kolisin pärast koolitust eelmisest kohast ära. Elan arvutipoe kohal koos oma kolleegidega. Üüri siin maksma ei pea, kuna ma olen lahe ja niikuinii siin eriti ei ela. Aga põhiliselt kuna ma olen lahe. Ja see on fakt. Vaata mida kõike annab saavutada, kui ainult tahtmist on.
Enamus teist ilmselt mõtles, et ma ei saa siin hakkama. Et ma tulen kaks kuud pärast minekut tagasi, kuna mul saab raha otsa tolleks ajaks. Aga milleks Eestisse tagasi tulla, kui seal tööd ei ole ja elu on sama kallis kui siin. Milleks vireleda?
Näeme suvel, lapsed.
