jaanuari kuu kahekümne esimene päev aastal kaks tuhat üksteist
1) käi tööintervjuul | check
2) mine koolitusele | check
3) saa koolitatud | check
4) paki asjad | peaaegu check
5) koli siit minema | homme
6) alusta järgmine nädal uue tööga | ootan põnevusega!
Friday, January 21, 2011
Wednesday, January 5, 2011
today like any other day
Kolmas katse kirjutada postitust.
Kuues päev tagasi Inglismaal.
Kolmas päev tööl.
Pole jõudnud end vana-aasta õhtust saadik veel välja puhata. Ilutulestik oli kerge pettumus, Tartus on paremat näinud. Paar lonksu Astit tekiila peale ja siis pubisse nimega O'Neill. Tutvusin kolme eestlasega, kellega siis ülejäänud õhtu veedetud sai. Kell 10 hommikul jõudsime Otiga koju. Üks parimaid õhtuid, võiks mainida. Pohmakas oli ka üks top 10 sees.
Reedel lähen Londonisse jälle, tööintervjuule seekord. Ei hakka midagi täpsemalt rääkima, tahan enne selgusele jõuda palju nad maksavad ja kas ma saaksin sellega üldse hakkama. Oleksin teine Kertu siis, kergete erinevustega.
Pühapäeval lähen kõigi ootuste-lootuste kohaselt Šotimaale, vaataks Perthi ja Invernessi ja Dundee'sse. Ilmselt Aberdeeni ka.
Väljas on keskmiselt 1-5 kraadi sooja, lund ei ole, vihma sajab natukene iga päev. Jaanuar, kõige masendavam kuu. Lõbustan end päevaste Whose Line'idega, kerge Cityville'iga ja fikkidega. Vabal ajal käin tööl ja parandan ikka arvuteid. Üks päev paistis päike isegi. Aga muidu on selline rutiin jälle enamvähem paigas.
Jälle on see, et tahaks minema. Näen mõnda pilti või videot ja mõtlen, et 'oh seal oleks lahe olla'. Veider on see, et praegu, täpselt praegusel momendil oleks mul võimalik ükskõik kuhu minna ja seal jalad alla saada. Kõik on jälle inimeste taga kinni, nagu alati. Eestist ära minnes oli see, et ma sidusin enamus otsad kokku ja lasin jalga, aga nüüd ma peaksin seda siin uuesti tegema. Ja ükskõik kuhu ma läheksin, peaksin lõpuks seal ka. Olgu, ma ilmselt midagi väga dramaatilist ette ei võta, aga järgmisest sügisest oleks hea, kui ma elaksin Šotimaal. Kui kõik läheb hästi ja mind tahetakse sinna.
Tahaksin jälle ratsutada ja tunda neid hetki, kui miski muu ei ole oluline kui ainult mina, hobune ja tühi põld. Nii palju siis tänaõhtusest unistusest.
A ja palju õnne Maria, vast saaks siis kunagi näiteks Weston-Super-Mare'is kokku kui sul ja mul aega on ;)
Kuues päev tagasi Inglismaal.
Kolmas päev tööl.
Pole jõudnud end vana-aasta õhtust saadik veel välja puhata. Ilutulestik oli kerge pettumus, Tartus on paremat näinud. Paar lonksu Astit tekiila peale ja siis pubisse nimega O'Neill. Tutvusin kolme eestlasega, kellega siis ülejäänud õhtu veedetud sai. Kell 10 hommikul jõudsime Otiga koju. Üks parimaid õhtuid, võiks mainida. Pohmakas oli ka üks top 10 sees.
Reedel lähen Londonisse jälle, tööintervjuule seekord. Ei hakka midagi täpsemalt rääkima, tahan enne selgusele jõuda palju nad maksavad ja kas ma saaksin sellega üldse hakkama. Oleksin teine Kertu siis, kergete erinevustega.
Pühapäeval lähen kõigi ootuste-lootuste kohaselt Šotimaale, vaataks Perthi ja Invernessi ja Dundee'sse. Ilmselt Aberdeeni ka.
Väljas on keskmiselt 1-5 kraadi sooja, lund ei ole, vihma sajab natukene iga päev. Jaanuar, kõige masendavam kuu. Lõbustan end päevaste Whose Line'idega, kerge Cityville'iga ja fikkidega. Vabal ajal käin tööl ja parandan ikka arvuteid. Üks päev paistis päike isegi. Aga muidu on selline rutiin jälle enamvähem paigas.
Jälle on see, et tahaks minema. Näen mõnda pilti või videot ja mõtlen, et 'oh seal oleks lahe olla'. Veider on see, et praegu, täpselt praegusel momendil oleks mul võimalik ükskõik kuhu minna ja seal jalad alla saada. Kõik on jälle inimeste taga kinni, nagu alati. Eestist ära minnes oli see, et ma sidusin enamus otsad kokku ja lasin jalga, aga nüüd ma peaksin seda siin uuesti tegema. Ja ükskõik kuhu ma läheksin, peaksin lõpuks seal ka. Olgu, ma ilmselt midagi väga dramaatilist ette ei võta, aga järgmisest sügisest oleks hea, kui ma elaksin Šotimaal. Kui kõik läheb hästi ja mind tahetakse sinna.
Tahaksin jälle ratsutada ja tunda neid hetki, kui miski muu ei ole oluline kui ainult mina, hobune ja tühi põld. Nii palju siis tänaõhtusest unistusest.
A ja palju õnne Maria, vast saaks siis kunagi näiteks Weston-Super-Mare'is kokku kui sul ja mul aega on ;)
Subscribe to:
Comments (Atom)